Veebileht ei toeta teie brauserit. Värskendage oma brauserit või laadige alla mõni muu
Leitud tooted «

Dino

»
Täpsusta kategooriat

Põnevat lugemist dino-armastajatele: kes nad olid ja kuidas elasid?

Üks maailma kõige intrigeerivamaid küsimusi on see, kuidas dinosaurused elasid, kuna nende kohta pole meil täielikku teadmist. Kuid nende ajastu uurimine ning uute teaduslike avastuste tegemine on aidanud meil mõista, kes nad olid ja kuidas nad elasid.

Milage nendest suurtest olenditest

Dinosaurused olid suured olendid, kes elasid planeedil Maa enam kui 200 miljonit aastat tagasi. Nende suurus varieerus mõnest sentimeetrist kuni 40 meetrini (nagu näiteks Argentiinas leitud jättelik Argentinosaurus). Enamikul neist oli tugevate luudega ja kaaluka kehaehitusega keha, mis aitas neil ellu jääda suurtes temperatuuride vahemikes. Olles soojaverelised, suutsid nad kohaneda erinevates keskkonnatingimustes.

Mitmed liigid ja elupaigad

Teadlaste avastuste põhjalt on seni leitud peaaegu 700 erinevat liiki. Need väga erinevad dinosaurused võisid öelda "kodumaale" üle kogu maailma: Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Nende arvukusele ja levikule aitas kaasa ka see, et pinnas oli erinevate keskkonnaoludega, kuivades kõrbetest niisketesse troopilistesse metsadesse ja sooistesse.

Toitumine ja käitumine

Enamik dinosaurusi olid taimetoidulised, kuid oli ka lihasööjaid (nt Tyrannosaurus rex). Nende valik koosnes tavaliselt puusarnastest taimedest ning mõnede kasvatajate usul, oli neil üsna tundlik maitsmis- ja haistmistunne ning seetõttu piiritles toiduvalik üsna kitsaste piiridega.

Kuigi nende käitumine on kahtlemata keeruline ja raskesti mõistetav, nende luustikul paiknevad märgid võivad anda mõningast infot. Näiteks võis dinosauruste käitumine erineda sõltuvalt nende liigist ja karja suurusest; Need olid intelligentsemad kui arvati, suhtlesid üksteisega erinevates vormides, sh kuulutused, lihtsad marsruudid ja rituaalid ning võib-olla isegi "lauldes" omavahel.

Millised on teadlaste tulevased väljavaated?

Teadlaste uurimistöö teemal, kuidas dinosaurused elasid, pole veel lõppenud. Tänapäeva tehnika (sealhulgas molekulaarne bioloogia ja geneetika) võib anda meile palju uut informatsiooni. Tsentrifugaaljõu meetodit kasutavates arvutimudelites saab simuleerida eelajaloolise aja keskkondi. Kui meie võtame seni saadud teadmisi ja kasutame neid uutele küsimustele vastuste saamiseks, võime me mõista dinosauruste jäänukite tähendust ja kohta looduses, ja saada parem arusaam nende keemiliste sarnasuste ja erinevuste kohta.

Lõpuks võib meie arusaam nendest suurtest olenditest tulevikus avastada ka uusi teid parkide ja muuseumide avastamiseks, täiendades meie teadmisi, kuid samal ajal ka inspireerides meie loomingulist meelt ja imetlust looduse suursugususe ees.